Valem võib sisaldada funktsioone, viiteid, tehtemärke ja konstante (mõnd neist või neid kõiki).

Valemi osad   

1. Funktsioonid. Funktsioon PI() tagastab pii (π) väärtuse (3,142...).

2.Viited. Viide A2 tagastab lahtris A2 oleva väärtuse.

3. Konstandid. Need on arvud või tekstväärtused, mis sisestatakse otse valemisse (nt 2).

4. Tehtemärgid. Tehtemärki ^ (katus) kasutatakse arvude astendamiseks ja tehtemärki * (tärn) korrutamiseks.

Konstant on väärtus, mida ei arvutata – see jääb alati samaks. Konstandid on näiteks kuupäev 9.10.2008, arv 210 ja tekst "Kvartalisissetulekud". Avaldis või sellest tulenev väärtus ei ole konstant. Kui kasutate valemis lahtriviidete asemel konstante (nt =30+70+110), muutub tulemus vaid siis, kui muudate valemit ennast. Üldiselt on soovitatav sisestada konstandid eraldi lahtritesse (kus neid saab vajaduse korral hõlpsasti muuta) ning nendele lahtritele valemites viidata.

Viide identifitseerib töölehel lahtri või lahtrivahemiku ja teatab Excelile, kust otsida väärtusi või andmeid, mida soovite mõnes valemis kasutada. Viidete abil saate ühes valemis kasutada töölehe eri osadest pärit andmeid või kasutada ühe lahtri väärtust mitmes valemis. Lisaks saate viidata sama töövihiku muudel lehtedel asuvatele lahtritele ja muudele töövihikutele. Viiteid muudes töövihikutes asuvatele lahtritele nimetatakse linkideks või välisviideteks.

• Viitelaad A1

  Vaikimisi kasutab Excel viitelaadi A1, mis viitab veergudele tähtedega (A kuni XFD, kokku 16 384 veergu) ja ridadele numbritega (1 kuni 1 048 576). Neid tähti ja numbreid nimetatakse rea- ja veerupäisteks. Lahtrile viitamiseks sisestage veerutäht ja selle järel reanumber. B2 näiteks viitab lahtrile, mis asub veeru B ja rea 2 ristumiskohas.

  Et viidata...	asutage
  Lahtrile veeru A ja rea 10 ristumiskohas	A10
  Lahtrivahemikule veerus A ja ridades 10 kuni 20	A10:A20
  Lahtrivahemikule reas 15 ja veergudes B kuni E	B15:E15
  Kõigile lahtritele reas 5	5:5
  Kõigile lahtritele ridades 5 kuni 10	5:10
  Kõigile lahtritele veerus H	H:H
  Kõigile lahtritele veergudes H kuni J	H:J
  Lahtrivahemikule veergudes A kuni E ja ridades 10 kuni 20	A10:E20

• Viitamine sama töövihiku teise töölehe lahtrile või lahtrivahemikule

  Järgnevas näites arvutab funktsioon AVERAGE samas töövihikus asuva töölehe "Turundus" vahemiku B1:B10 keskmise väärtuse.

  

  1. Viitab töölehele nimega "Turundus"

  2. Viitab lahtrivahemikule B1: B10

  3. Hüüumärk (!) eraldab tööleheviite lahtrivahemiku viitest

  Märkus.: Kui viidatud töölehel on tühikuid või arve, tuleb töölehe nime ette ja järele lisada ülakoma ('), näiteks ='123'! A1 või ='Jaanuari tulu'! A1.

• Absoluut-, suht- ja segaviidete erinevus

  1. Suhtviited.    Lahtri suhtviide valemis (nt A1) põhineb valemit sisaldava lahtri ja viidatava lahtri suhtelisel paigutusel. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, siis muutub ka viide. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki veerge, kohandatakse viidet automaatselt. Vaikimisi kasutavad uued valemid suhtviiteid. Näiteks kui kopeerite või sisestate suhtviite lahtrist B2 lahtrisse B3, muutub viide automaatselt =A1 asemel viiteks =A2.

     Kopeeritud valem suhtviitega   

     

  2. Absoluutviited.    Lahtri absoluutviide valemis (nt $A$1) viitab alati lahtrile mõnes kindlas asukohas. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, jääb absoluutviide samaks. Kui kopeerite või sisestate valemi põiki üle ridade või piki lahtreid, siis absoluutviidet ei kohandata. Uued valemid kasutavad vaikimisi suhtviiteid, mille peate tõenäoliselt ise absoluutviideteks ümber lülitama. Näiteks kui kopeerite või sisestate absoluutviite lahtrist B2 lahtrisse B3, jääb see mõlemas lahtris samaks (=$A$1).

     Kopeeritud valem absoluutviitega   

     

  3. Segaviited    Segaviide sisaldab kas absoluutset veergu ja suhtelist rida või absoluutset rida ja suhtelist veergu. Absoluutne veeruviide võtab vormi $A 1, $B 1 jne. Absoluutne reaviide võtab kuju A$1, B$1 jne. Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub, muudetakse suhtelist viidet ja absoluutviide ei muutu. Kui kopeerite või täidate valemi üle ridade või veergude, kohandatakse suhtelist viidet automaatselt ja absoluutviidet ei kohandata. Näiteks kui kopeerite või täidate segaviite lahtrist A2 lahtrisse B3, kohandatakse see valemiga =A$1 valemiks =B$1.

     Kopeeritud valem segaviitega   

     

• Ruumiline (3D) viitelaad

  Hõlpsalt mitmele töölehele viitamine.    Kui soovite analüüsida andmeid, mis asuvad töövihiku mitme töölehe samas lahtris või lahtrivahemikus, kasutage ruumilist viidet. Ruumiline viide sisaldab lahtri- või vahemikuviidet, millele eelneb töölehenimede vahemik. Excel kasutab kõiki viite algus- ja lõpunimede vahel salvestatud töölehti. Näiteks funktsioon =SUM(Leht2:Leht13!B5) lisab kõik väärtused, mida sisaldab lahter B5 kõigil töölehtedel vahemikus Leht 2 kuni Leht 13 (k.a).

  • Ruumiliste viidete abil saate viidata muudel lehtedel asuvatele lahtritele, määratleda nimesid ja luua valemeid, kasutades järgmisi funktsioone: SUM, AVERAGE, AVERAGEA, COUNT, COUNTA, MAX, MAXA, MIN, MINA, PRODUCT, STDEV.P, STDEV.S, STDEVA, STDEVPA, VAR.P, VAR.S, VARA ja VARPA.

  • Ruumilisi viiteid ei saa kasutada massiivivalemites.

  • Ruumilisi viiteid ei saa kasutada koos lõikepunkti tehtemärk (üksik tühik) ega ilmutamata ühisosa kasutavates valemites.

  Mis juhtub töölehtede teisaldamisel, kopeerimisel, lisamisel või kustutamisel?    Järgmised näited selgitavad, mis juhtub, kui teisaldate, kopeerite, lisate või kustutate ruumilisse viitesse kaasatud töölehti. Näited lisavad lahtrid A2 kuni A5 töölehtedele 2 kuni 6 valemi =SUM(Sheet2:Sheet6!A2:A5) abil.

  • Lisamine või kopeerimine    – kui lisate või kopeerite töölehtede Leht2 ja Leht6 (käesoleva näite lõpp-punktid) vahele töölehti, kaasab Excel arvutustesse kõigi lisatud lehtede lahtrite A2 kuni A5 väärtused.

  • Kustutamine     – kui kustutate Leht2 ja Leht6 vahelt mõne lehe, eemaldab Excel nende väärtused arvutusest.

  • Teisaldamine    – kui teisaldate mõne Leht2 ja Leht6 vahel asuva lehe viidatud lehevahemikus välja jäävasse asukohta, eemaldab Excel nende väärtused arvutusest.

  • Lõpp-punkti teisaldamine    – kui teisaldate lehe Leht2 või lehe Leht6 mõnda muusse asukohta samas töövihikus, reguleerib Excel arvutust, võttes arvesse nende punktide vahele jääva uue lehevahemiku.

  • Lõpp-punkti kustutamine    – kui kustutate töölehe Leht2 või Leht6, reguleerib Excel arvutust, võttes arvesse nende punktide vahelise lehevahemiku.

• Viitelaad R1C1

  Kasutada võite ka viitelaadi, mille puhul on nummerdatud nii töölehe read kui ka veerud. Viitelaad R1C1 on kasulik eelkõige makrodes rea- ja veerupositsioonide arvutamiseks. Laadi R1C1 puhul määrab Excel lahtri asukoha tähega R, millele järgneb reanumber, ja tähega C, millele järgneb veerunumber.

  Viide	Tähendus
  R[-2]C	suhtviide samas veerus kaks rida kõrgemal asuvale lahtrile
  R[2]C[2]	Suhtviide kaks rida allpool ja kahe veeru võrra paremal asuvale lahtrile
  R2C2	Absoluutviide teises reas ja teises veerus asuvale lahtrile
  R[-1]	Suhtviide aktiivse lahtri kohal asuvale tervele reale
  R	Absoluutviide praegusele reale

  Kui lindistate makrot, lindistab Excel mõne käsu viitelaadi R1C1 abil. Näiteks kui salvestate käsu , näiteks klõpsates lahtrivahemikku lisava valemi lisamiseks nuppu Automaatsumma , salvestab Excel valemi laadi R1C1 (mitte A1) viidete abil.

  Viitelaadi R1C1 saate sisse või välja lülitada vastavalt kas märkides või tühjendades ruudu R1C1 viitelaad (selle ruudu leiate dialoogiboksi Suvandid kategooria Valemid jaotisest Valemitega töötamine. Dialoogiboksi kuvamiseks valige menüü Fail .

  Lehe algusse